mõtlen blondiinidest anekdoote välja

K: mida teevad brünetid reede õhtul?
V: mõtlevad kodus blondiinidest anekdoote välja

Aeg on hämmastavalt kiiresti kulgenud. Alles ma tipnesin ühe korporatsiooni ukse tagant teise taha. Mõnest lasti ka sisse. Tegelikult peaaegu kõigist, ainult Ugala arvas teisiti.

Ja Anathema. Oli OK
Ja Hiina Ooper. Hiina rahvakuntsnikud olid väga meisterlikud, iseäranis muusikud. Ei osanud nii vinget etendust oodatagi.

Ma nägin teda teist korda. Seda meest. Ta tuli jälle kontserdi teiseks pooleks. Prillid ees ja peapael soonimas laupa. Kotis on tal fotoaparaat. Moodne kompaktkaamera, hind 500 krooni. Siis kui tuleb atraktiivne koht, ostib ta kilekoti põhjast pildimasina ja asub jäädvustama. Eelmine kord nägin teda nii tegemas Rene Eespere esiettekande ajal. Tasased noodid, välk, fotokaamera kerib surisedes järgmist kaadrit, paus, välk, vaikust lõhestav surin, vihased pilgud, välk, surin, paus lõppeb, uus välk (huvitav palju orkestrist näha jääb kui seda pimeda saali tagumisest otsast pildistada?), surin. Paarkümmend minutit hiljem pildistas ta ka Beethovenit. Loodetavasti sai ta sümfoonia kenasti pildile. Seekord tagusid pilusilmad nii kõvasti rahvapille, et mehe fotoaparaadi heliefektid minuni ei jõudnud.