tubin ja tema aeg tartus

Ausamba avamisel astusid riburadamisi ette Ansip, Jänes, Rüütel. Antsip teinud konkreetselt (H. ei saanud jätta mainimata, et a la eesti mees), arvatavasti Jänes vahendas uudiseid metsast (kevadel teatab ta kuna pungad puhkevad ja sügisel annab aru lehtede langemisest, küllap pühapäeval põimis auväärt proua kirjeldusi õilmitsemist ja pakatamist oma voolavasse kõnevulinasse), härra presitenti pole mul vist mõtet kommenteerida. Istusin kogu selle ilulemise aja Briti näitekirjaniku kohvikus ja seetõttu piirdus isiklik kokkupuude visuaalse vaatlusega.

Kontsert oli võluv ja väga kosutav peale pikka eksami sessiooni. Meeleolukalt rahvusromantiline. Meie kohad oli trehvanud otse Jänese, Antsip ja Ergma taha. Tühi rida jäi vahel, aga kui väga oleksin tahtnud, oleksin Ergma saba maha saanud nüsida.
Kahjuks Neeme Järvi ei saanud tervislikel põhjustel esineda, aga Lauri Sirp, kes on teadupärast tehtud ja kasvanud Vanemuise garderoobis, juhtis taaskord orkestrit eeskujulikult.