graatsia

teisipäev, august 16, 2005

Irboska

Nädalavahetusel seiklesin nüüd Venemaale kuuluval Setumaa osal. Hingematvama ja -kriipivama emotsiooni osaliseks sain Irboska kindluses. Enne seda reisi ma teadsin, et osa Setumaast pole enam Eesti kooseisus. Ent nõndavõrd suur maa-ala on, polnud mul aimugi. Irboska on koht, kus on alguse saanud Emakese Venemaa teke, sestap on rohtukasvanud kindlus ka venelaste seas populaarne turismiobjekt. Ühele poole kindlusemüüri jääb hingematvalt ilus vaade nurmedele. Nähes venelasi vaateplatsil fotografeerimas ja rõõmsalt sädistamas, surusin küüned peopessa ja hammustasin keelde, ktr miks nii ilus maa enam eestlastele ei kuulu! Teise Maailmasõja tagajärjed jõudsid minu teadvusesse ja puudutasid mind, 60 aasat hiljem. Tõttöelda on peale seda üleelamist tunduvalt kergem mõista kaukaaslaslaste valu, kelledel oli üksteise vastu ridamisi nõudmisi endiste valduste osas.