graatsia

reede, september 23, 2005

kiiver

Kolmapäeval kekutasime Figa enne kontsertit Vanemuise ees Tobinal jalus. Toksisin meeleheitlikult "seinapanne", lootes kuulda imekaunist muusikat ja luulet, ent liiga väetiks jäin. Piuksugi ei peksnud välja. Ja siis tuli mutike, andis pannile kolka ja " Kui tume veel kauaks ka sinu maa... " hakkas kostuma. F lubas mulle laenata järgmiseks ausamba külastuseks kiivri, et saaksin peaga vastu panne joosta.

1 Comments:

  • Kusjuures suurem osa inimestest ei tea üldse midagi sellest, et neid peaks peksma. Nii mõnus on mõnikord lihtsalt jalutada nende kolakate juurde, anda paar hoopi ja siis jälgida ümberolevate inimeste imestust kui nad kuulevad seina seest tulevaid helisid :)

    aaa...aga me tegime seda sinuga ka üxkord, nüüd mulle meenub...

    By Blogger mamza, at teisipäev, september 27, 2005  

Postita kommentaar

<< Home