Narva-Jõesuu

Üha paremini hoolitsetakse ettevõtte kõige väärtuslikuma vara- töötajate eest. Nädalvahetusel viidi terve kollektiiv sanatooriumisse hooldusele. Seekord valiti lõõgastuspaigaks kuurort Narva-Jõesuu, imeliste puitpitsides majade ja mitme kilomeetri pikkuse liivarannaga linnake Venemaa piiri ääres. Sanatooriumi kollektiiv rääkis sundimatult vene keelt, et klientuur saaks nautida hurmavat keelekümblust. Uutest SPA protsetuuridest langes mulle osaks veel vinnajavanna (veinivann) ehk nooremaks muutev ligunemine viinamarjakoorte ekstraktiga küllastatud vees, oli mõnus nagu vannis ikka.

Kolm aastat tagasi, mil käisin Krimmis puhkamas, jäi kripeldama soov trallida Vene peol. Ja nüüd õnnestus unistus teoks teha! Esimesel õhtul edenes pidu kohalikku baar-restorani „Lemmik“, kus kell seinal tiksus vene aja järgi. Mõistagi läksin lauljatari käest Anne Veskit ja Jaak Joalat nõutama. Loomulikult polnud neilt nimetatud superstaaride loomingust midagi kavas. Küsisin Tatud. „No kuulge, meil on siin ikkagi restoran," vastati mulle. Piinlik... mis teha kui Vene kultuurikeskkonda pole au aduda. Aga hoogsa tantsu ja innuka kaasalaulmisele kõikidele muudele Vene popplugudele, võitsime peagi ansambli südame. Lõpulugugi pühendati meile, ent ootamatu päritolu määratlusega. „Ja viimane lugu külalisele Soomest!“. Järgmisel õhtul esines ka sanatooriumis bänd. Kooseisus saksofonist, arvuti ja Oksana. Üllatusesineja arvuti mängis tausta ja näitas sõnu Oksanale. Infotehnoloogia areng on tekitanud uusi võimalusi ka süldibändidele.