graatsia

neljapäev, veebruar 16, 2006

võluvad kohvikud

Viimasel ajal on mind võlunud kohvikud. Väga mõnusalt koheldi mind Musis, läksin kohale, ent kahjuks ei mahtunud seal kuhugi. Tavapärase kätelaiutamise asemel võeti hoopis kõne samalaadsesse asutusse ja uuriti, kas neil jagub veel lauapinda kahele kliendile. Sinna mahtus ja nõnda läksingi Musi sõprusvinoteeki mõnulema.

Teine tore seik juhtus Catwalk`s. Äkitsi asetas sinisilmne kelner lauale klaasid vahuveiniga ja teatas, et Kristina olümpiavõidu puhul teeb kohvik välja. Ilus. Päev muutus veelgi rõõmsamaks.

esmaspäev, veebruar 13, 2006

moodsa naise kollektsioon

Naistele suunatud ajakirjades on viimastel aastatel juttu olnud, et igal naisterahval peaks mõni homosõber kapist võtta olema. Jah muidugi on igavesti uhke sellise olendiga ringi liikuda, aga moodsa naise kollektsioonis peaks ilutsema kindlasti ka mõni sidus IT -spetsialist, keda varnast haarata kui arvuti ajab kiusu või kui on tarvis mitte oodatud infotehnoloogilisi tegusid sooritada.

Mulle langes järjekordselt osaks õnn teadmisi omandada läbi WebCT kursuse. Esimesena pandi ette luua enesetutvustusega koduleht. Vahva, kas pole? Kuid selle tegemiseks eeldati, et valdan html keelt. Mina lihtne naisterahvas, kelle teadvusesse jõudis termin html teistkordselt, olin päris hämmingus, võib-olla õpetatakse tänapäeval seda sulni keelt juba põhikoolis, aga paraku minu õppeprogrammis puudus seesugune aine. Eks lärmasin MSNis ja appi tõttas vapper F. Töökäigus õpetas ta mulle ka ühte moodi html´is käskima, oi kui erutav. Samas tunnen pisut ebalust, et kas siiski ei peaks sest müsteeriumist enam tedama. Humanitaarsõber rääkis üsna sundimatult, kuidas tema htmliga tutvus ja nüüd selle abil kunstnikerdustega esmaabikappe voolib. No vaatab, mis nõudmised tulevik esitab.

File ei pakkunud kodulehe tehnilise lahenduse loomine pooltki nii suurt intellektuaalselt väljakutset kui mulle, seetõttu asus ta end realiseerisima tutvustusi kirjutadades. Allpool on esitletud neist kaks, mis olid üleval mingi aeg ka WebCTis minu nime ja pildiga, kuni lõpuks F soostus mu enda jutu üles seadma.

Ärksamatel hetkedel märkan üllatudes, kuidas vesi kraanikausi tihendi vahelt ennastunustavalt solgitorust mööda voolab. Hallitanud valamukappi, nagu seal veel midagi leida oleks. Mul ei ole enam midagi leida, ainult õõvastavad raagus puud õõtsuvad akna taga ja lootused hääbunud viinaklaasi. Külm ja märg tuul poeb nälginud penide ja muude hulkurite kontidesse. Ainult verimummud hõiskavad rõõmsalt, see on ju nende pidu.

selle kirjutasin niisama lambist et sind võimalikult haigena näitata (F)

Saage aru, mul on haridust vaja, eks ole. keska haridusega ei võeta vangivalvuriks. samas tahaks ilgelt kellegile lõuga sõita, et oma stressi maandada. pappi ju maksan, andke see diplom mulle lõpuks ära et ma saaks murrusse vangivalvuriks kaniteerida!!!

yritasin su militsionääritari mentaliteeti edastada (F )

kolmapäev, veebruar 08, 2006

Mõmm, näu, kraaks

2 veetlevat nädalat. Kõik oli nii hästi (v.a. viirus, ent lõppeks võimaldas see mul patjadel puhata ja imetleda läbi jäätunud klaasi nii sinitaevast kui tähesära).

Kõik algas juba hästi. Mozartiga muidugi. Veel nägin ma Jänese aastat. Olin väga elevil, ootasin midagi enneolematut. Miskipärast teatrikriitikute kirjatükid panid mind nii ootama. Aga oli nagu ikka ja hea oli. Oli, mis oli, aga rahul olin. Järgmisena kuulasin, tahtsin väga ka lugeda, aga pime oli. RAM esitas multimeedia kava “Midagi on õhus”. Mehi oli laval rohkem kui saalis. Üritus ületas mu mugavuspiirkonda, ei saanud ma aru, kas peab nii või võib ka teisiti. Ajuti tundus, et võiks teisiti, sest läbi võimenduse minetas koorilaul ehedust ja väge, miski aparaat undas ja iga lehekeeramise krõbin kaikus üle saali. Teosed olid meeliköitvad, kangesti tahtsin kavalehte lugeda, leida tugipunkte kunstilistele väljunditele, tekkis sügav kahtus, et kontseptsioon põhineb sõnamängul, mitte helikeelel. Õnnetuseks oli kaasatud valguskunstnik, mõttetu liides. No tõesti ei usu, et keegi nautis helesini-rohelist meeskoori. Minu pärast mässaku nad lava prožektoritega, aga saali tulede jaoks peaks veidi elektrit jätma, et oleks piisavalt valgust sõnu jälgida. Isenesest mõjus kontsert inspireerivalt. Mõmm, näu, kraaks. Midagi sellist nad mühasid rampi. Valgustusprobleemidega tuli silmitsi olla ka järgmisel kontserdil. Andres Mustoneni juhatas Händel/Mozarti “Messiast“ Taaskord pimendati, õnneks mitte nii radikaalselt. H arvas, et Viljandi kultuurikolledzi tudengid on tulnud Vanemuisesse lavapraktikat tegema. Milline kontsert! Seesuguste pärast ma üleüldse taolist meelelahutusformaati kasutan. Mustonen lasi muusikal kõlada niivõrd ilusalt, kirkalt ja meeliülendavalt, et peale kolme tunnist lummavat ettekannet olin kahtlemata parem kui varem. Tüütuks vahemikuks minu elus oli 100 aastat üksildust. Sellal mõtlesin mitmed korrad, et aja kasutamiseks on kindlasti paremaid ja edevamaid võimalusi kui etendusel passimine.

esmaspäev, veebruar 06, 2006

Приглашение Анны Каренины на праздник

Наверняка вы заметили, что на улице прекрасная погода. Но для меня прекрасна не только погода, но и сегодняшний день, потому что наконец-то мне удалось приобрести маленькую и милую квартиру прямо на улице Льва Толстого.